USA õigusteaduse professor ja selge keele edendaja Joe Kimble avaldas 2002. aasta oktoobris ajakirjas Michigan Bar Journal artikli “Selge keele elemendid” (“The Elements of Plain Language”). Artiklis jagas Kimble nõuandeid, kuidas luua selget ja arusaadavat keelt. 

Eestis on selge keele soovitusi jaganud Eesti Keele Instituut. 

Arusaamise Agentuur koostas kokkuvõtte selge keele soovitustest.

Mis on selge keel?

Selge keel on tarbekeel, millest on eemaldatud kantseliit ja liigne keerukus. See on tavalisele inimesele arusaadav keel, mida kasutatakse peamiselt riigi ja inimese vahelises suhtluses. 

Kui selget keelt lihtsustatakse nii, et keelest saavad aru ka erivajadustega inimesed (näiteks intellektipuudega lugejad), siis nimetatakse seda lihtsaks keeleks ehk arekeeleks. 

Lihtsa keele loomiseks tuleb tunda ka selge keele reegleid. 

Selge keele soovitused

Kavanda ja kirjuta dokumente, arvestades lugejate vajadusi. Sinu peamine eesmärk on edastada oma mõtteid võimalikult selgelt. Kasuta kogu dokumendi ulatuses ühtset stiili ja sobivat tooni.

Väldi tungi väljenduda ametlikult. Ole loomulik, kuid mitte liiga kõnekeelne. Püüa saavutada sama loomulik toon, mida kasutaksid, kui räägiksid lugejaga isiklikult. Eelista sõnu, mis on inimestele tuttavad, ning väldi kantseliiti. Eelista eesti omasõnu.

Jäta tekstist välja kõik üleliigne. Kasuta vaid neid sõnu, mis edastavad vajalikku infot. Edasta ainult seda teavet, mida lugejal on vaja teada. Anna lugejale selgelt mõista, mida ta peab tegema. Väldi mõttekordusi ja topelteitusi, sest jaatust on lihtsam mõista.

Pane teksti osad loogilisse järjekorda. Paiguta kõige olulisem info algusesse. Aseta omavahel seotud mõtted lähestikku. Võimalusel väldi ristviiteid.

Enneta lisaküsimusi, näiteks kui kirjutad „tuleb registreerida“, siis anna teada, kus ja kuidas seda teha.

Liigenda pikem tekst: kasuta loetelusid ja alapealkirju. Jäta piisavalt tühja ruumi lehekülje äärtesse, teksti osade vahele ja pealkirjade ümber. Koosta pikkade dokumentide jaoks sisukord.

Ühes lauses esita üks mõte ja ühes lõigus üks teema. Eelista lühikesi ja keskmise pikkusega lauseid: lauset peaks suutma lugeda ühe hingetõmbega. Ära kasuta liiga pikki lõike. Kui mõte on väga tähtis, pane see eraldi lõiku.

Tõsta oluline tekstis esile ja too näiteid. Kasuta mõõdukalt esiletõstmise võtteid, nagu paks kiri, kaldkiri ja täppide loetelu. Kasuta vajadusel jooniseid ja tabeleid. Ole kogu dokumendi ulatuses järjepidev.

Kui kasutad termineid, lisa selgitus. Kasuta tekstis läbivalt sama terminit sama asja kohta. Kui pead dokumendis selgitama mitmeid mõisteid, paiguta selgitused eraldi lisasse või dokumendi lõppu.

Pane tegija (alus) lause algusesse ja kasuta tegevuse näitamiseks tegusõna, mitte abstraktset nimisõna. (Parem: “Kui müüja tarnib kauba hilinemisega, võib ostja lepingu tühistada.” Halvem: “Kauba hilinemine võib põhjustada lepingu tühistamise.”)

Kujunda tekst arusaadavalt. Püüa kasutada 50 kuni 70 tähemärki rea kohta. Kasuta teksti jaoks loetavat vähemalt 10–12-punktilist serif-kirjatüüpi. Väldi suurtähtede kasutamist kogu sõna ulatuses. Võimalusel väldi ka tavaliste nimisõnade puhul suurte algustähtede kasutamist, nagu seda kiputakse lepingutes tegema. Jälgi teksti ja visuaali kooskõla.

Kui võimalik, katseta tarbijale mõeldud teksti arusaadavust enne avaldamist tüüpilise kasutajate grupi peal. Tagasiside põhjal tee parandused.