Selge keel on lihtsustatud ja selge tarbekeel, millest on eemaldatud kantseliit ja liigne keerukus. See on arusaadav igale tavainimesele ning seda kasutatakse peamiselt riigi ja kodanike vahelises suhtluses.

Selge keel kui eraldi valdkond sai Eestis alguse 2010. aastal Eesti Keele Instituudis. Valdkond ühendab keelehoolde, infodisaini, turunduse ja kommunikatsiooni põhimõtteid.

Valdkonna arengule on kaasa aidanud selge sõnumi töörühm, kuhu on kuulunud esindajaid järgmistest organisatsioonidest: Eesti Keeletoimetajate Liit, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Tartu Ülikool, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit, Turundajate Liit, E-riigi Akadeemia, Päevakera, Riigikontroll, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Disainerite Liit, Tartu Kunstikool, Hooandja ja OÜ Spurt.

Esimene rahvusvaheline selge keele konverents korraldati 2013. aastal, kus osales ligi 300 inimest, ning konverentsi tervitas president Toomas Hendrik Ilves.

Selge sõnumi auhind loodi 2014. aastal.

Selge sõnumi edendaja kategooria võitjad on olnud:

• Tervise Arengu Instituut (2014)
• Riigimetsa Majandamise Keskus (2015)
• Maksu- ja Tolliamet (2016)
• Päästeamet (2017)
• Riigikontroll (2018)
• Politsei- ja Piirivalveamet (2019)
• Statistikaamet (2020)
• Meedialabor Levila (2022).

Oma töid on võistlusele esitanud paljud riigi- ja eraasutused ning üksikisikud.

Avaldatud on kaks artiklite kogumikku:

• „Selged mõtted, selge keel“ (2012)
• „Selge kommunikatsioon“ (2015).